Juhendi järgi pidi valmima kass. Kasutasin sama raamatut, mis väikse jänese tegemiseks, Triin Mihkelsoni "Muinasjutulised mänguasjad. 24 heegeldatud nukku ja looma". Panin talle möödunud aastal mõttes juba nimeks Pärsia kass, kuid mitte pärsia kassi tõu pärast. Nimelt uurisin samal ajal puhtalt oma huvist rootsi keelt ühe interneti lehekülje järgi, mis oli mõeldud välismaalastele, kes Rootsi elama asuvad. Sel lehel oli palju seesuguseid lauseid, et kust ma pärit olen, kus elan, mis keelt räägin jne. Palju erinevaid variante seal ei pakutud, aga üks neist oli Pärsia. Niisiis see juurdus minu sõnavarasse ja kass tuli veidi pärslase nägu ka.
Kui ma selle aasta jaanuaris ta jälle käsile võtsin, olid veel tegemata üks pikk ja üks lühike käpp, kõrvad ja saba. Põnevuse pärast panin talle saba sisse traadi, et saaks väänata. Kõrvad tulid aga küllaltki väiksed ja mul õnnestus nad talle niimoodi pähe õmmelda, et kassi asemel paistis ta rohkem ahvipärdiku moodi. Nüüd ma ei teagi kelleks teda pidada, ahviks või kassiks. Kuna 2016. a on Tuleahvi aasta, sobiks ahvi nimetus talle samuti hästi, punast värvigi teine.
Jään vast siiski Pärsia kassi juurde, kes on ahvide suur austaja ja tahab nende moodi olla. Ta ihkab soojade maade järgi, sest see on talle sünnipäraselt kaasa antud. Alustasin tegemist möödunud aasta suve alguses, kui olid päiksepaistelised soojad ilmad. Lamasin muru peal madratsil, mida pidin iga natukese aja tagant nihutama, et mitte laus päikse käes üle kuumeneda. Praeguseid lumememmi vaadates tundub see aeg nii kaugel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar