Sinivalged käpikud

Viiendad minu kootud kindad!

Ükskõik kui palju pingutada, ikka võtab kinnaste kudumine palju aega. Alustasin märtsis ja nüüd augusti lõpuks sain valmis, kuid samas oli seekord muster sutsu keerulisem. See paar sai minu õele, kes ise pidevalt peale käis, et ma talle kindad teeks. Ta tahtis justnimelt tumesinise- ja valgekirjalisi ning tema soovi järgi valisin ma Reet Piiri "Suurest kindaraamatust" mustri: ERM 285 Halliste kihelkonnast, Mulgimaalt. Mulle tundub, nagu oleksid seal mustri sees suurte tiibadega linnud, kuid samas oleks need justkui silmad, mis nõudlikult vastu vahivad. Igatahes natuke salapärane värk.

Üldiselt sujus töö kenasti, vigu peaaegu polegi märgata. Töö käigus läks vaid korraks ringide lugemine sassi, kaks varrast läksid kõveraks ja üks kadus rongi ära. Katsetasin kahe lõngaga ülesloomist. See tuli täitsa hästi välja, kuid see ilus pool jäi kogemata kinda sisse. Pöidla tegin ka seekord mustriga, et talvel soojem oleks. Muidu kinnaste kudumine nagu ikka.
Jäin ise rahule, ilusad suured ja paksud kindad tulid.

Ilupilte aitas klõpsutada mu armas õde.