Kunagi ammu, täpsemalt selle aasta märtsis, tegin sellise väikese padjakese. Eelmisel aastal sain sünnipäevakingiks käsitöötarvete poe kinkekaardi ning osa sellest oli kevadeks veel kasutamata. Kehtivuse aeg hakkas lõppema ja et mitte kaarti raisku lasta, ostsin endale roosades toonides lõnga (mis sai padja tagumisele poolele) ja tuniisi heegelnõela. Tuniisitehnika proovimisest olin juba kaua aega mõelnud ja korduvalt selle kohta lugenud. Raske pole tegelikult midagi, õpetus lahti ja anna minna! See on päris põnev, heegeldamise ja kudumise vahepealne tehnika. Ühel real korjad silmad nõelale ja teisel heegeldad maha, kusjuures tööd kordagi ümber ei pöörata.
Tuniisitehnikas tehtud pind jääb väga tugev ja tihe. On võimalik teha ka erineva "mustriga" pindasid. Võibolla osav silm märkab erinevust padja valge ja kirju poole kudede vahel. Valge poole koes tekib ruudustik, kuhu on hea tikkida näiteks ristpistes. Seda pidin ma muidugi kohe proovima. Niisiis mõtlesin mustri ja tegin ära. Tutid ka nurkadesse ja selline ta on.
Padja kinkisin oma täditütrele Ellinorile. Tal ei olnud küll sünnipäeva ega midagi, aga ta on lihtsalt nii armas. Eriti äge on veel see, et ta seda ka patja kasutab, hoiab oma voodis ja võtab vahel kaissu.
Tööprotsess
Erinevad pooled ja erinevad koed
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar