Romantilised kindad

Nagu tihtipeale on, sai ka seekord töö alguse lõngast. Möödunud aasta kevadel käsitöömessilt ostetud lõng oli tarvis ära realiseerida, olin juba liiga kaua mõelnud. Võtsin internetist mustri ja hakkasin tegema- pikad heegeldatud kindad jahedateks suveõhtuteks. Alustasin juuli alguses, natuke heegeldasin ka Viini reisi ajal ja lõpetasin eile õhtul pool kaksteist.
Lõng, mida kasutasin, on üleni puuvillane ja peale selle ka omamoodi roosa värviga, justkui pleekinud. Mul oli kaks väikest tokki ja kogu aeg oli tunne, et tuleb puudu. Hiljem selgus, et jääb ülegi. Niisiis nägin palju vaeva ja kasvatasin kindaid jupi kaupa suuremaks. Selle tulemusena ulatuvad nad küünarnukini, aga pärast tuli ohtrasti lõngasabasid peita.
Lilleke kinda peal oli mul juba tööd alustades silme ees. Proovisin esimest korda mitmekordset õit heegeldada ühe iiri pitsi õpetuse järgi. Iiri pitsi tehakse enamjaolt küll valgest ja veidi peenemast lõngast, aga minul juhtus seekord teisiti. Õie keskele tuli ka midagi panna. Valisin kaua, aga jäin rohelise klaaspärli juurde. Minu meelest muudab heleroheline täpp need kindad kohe palju võluvamaks.

 Lilled panin meelega natuke pöidla poole

Kaisupadi tuniisitehnikas

Kunagi ammu, täpsemalt selle aasta märtsis, tegin sellise väikese padjakese. Eelmisel aastal sain sünnipäevakingiks käsitöötarvete poe kinkekaardi ning osa sellest oli kevadeks veel kasutamata. Kehtivuse aeg hakkas lõppema ja et mitte kaarti raisku lasta, ostsin endale roosades toonides lõnga (mis sai padja tagumisele poolele) ja tuniisi heegelnõela. Tuniisitehnika proovimisest olin juba kaua aega mõelnud ja korduvalt selle kohta lugenud. Raske pole tegelikult midagi, õpetus lahti ja anna minna! See on päris põnev, heegeldamise ja kudumise vahepealne tehnika. Ühel real korjad silmad nõelale ja teisel heegeldad maha, kusjuures tööd kordagi ümber ei pöörata.
Tuniisitehnikas tehtud pind jääb väga tugev ja tihe. On võimalik teha ka erineva "mustriga" pindasid. Võibolla osav silm märkab erinevust padja valge ja kirju poole kudede vahel. Valge poole koes tekib ruudustik, kuhu on hea tikkida näiteks ristpistes. Seda pidin ma muidugi kohe proovima. Niisiis mõtlesin mustri ja tegin ära. Tutid ka nurkadesse ja selline ta on.
Padja kinkisin oma täditütrele Ellinorile. Tal ei olnud küll sünnipäeva ega midagi, aga ta on lihtsalt nii armas. Eriti äge on veel see, et ta seda ka patja kasutab, hoiab oma voodis ja võtab vahel kaissu.

 

Tööprotsess

 

  

Erinevad pooled ja erinevad koed

 

 

Kommipurgid

Ei, ma ei jätnud pooleli! Siin on minu juunikuised heegeldised, kaks purki heade asjade jaoks. Kommide või küpsiste või muu hää hoidmiseks.

Mustrid on mõlemal lihtsad. Mõtlesin nad ise välja. Tahtsin proovida, kuidas välja tuleb, kui kindel purgi suurus on teada. Tulemusega olen täitsa rahul. Valgele purgiümbrisele õmblesin pärleid külge. Ise mõtlesin hiljem, et need võiks linnuparve moodi olla, aga eks igaüks näe isemoodi. Roheline tops sai ka väikese lisanduse. Leidsin juhuslikult karbist selle kollase motiivi, millele olin ligi aasta tagasi pärleid külge õmmelnud. See sobis rohelise peale kenasti.

  

 Roheline tops

 

 Valge purk