Linikud vol. 2

          Vahepalaks on vahel hea midagi lihtsamat ka teha, kus ei pea nii palju mõtlema, vaja ainult täpselt mustrit järgida. Niisiis, "Linikud vol. 2", eelmistele väiksematele täienduseks. Mustrid sain jällegi Soome käsitööajakirjast, heegeldatud tavalisest valgest heegelniidist nõelaga nr 1,5.
           Linik sinisel taustal valmis jaanuaris 2017.a, siis kui käisime tütarlastekooriga reisil Lätis Daugavpilsis. Omamoodi muster, justkui täht või siis hoopis päikene, nii eri moodi saab vaadata.
           Punase taustaga liniku heegeldasin 2016.a lõpus, kui olin mõnda aega kodus haige. Paar haiguse jõnksu tulid ka töösse sisse, aga lahti harutama ma ei hakanud, küllap nii pidi seekord olema. Mulle endale meeldib see muster veidi enam, meenutab kevadet.
          Kokkuvõttes olid mõlemad ikka päris mahukad tööd, nii ruttu ka ei läinud. Tükk aega ei leidnud piisavalt suur alustki, kus peal linikuid sirgeks tõmmata, aga täna sai lõpuks see töö ära tehtud. Siin nad on, minu selle aasta esimene töö!

Läbimõõt 41 cm

Läbimõõt 36 cm

Sügisesed kindad

          Näete, ühed käpikud! Valminud august-oktoober 2016. Muster Reet Piiri "Suurest kindaraamatust", pärit Kadrina kihelkonnast. Kootud villase punase ja tumesinise lõngaga.

          Augusti lõpu poole tuli tahtmine ühed kindad ruttu valmis kududa, peamiselt seepärast, et vaadata oma võimekust. Alguses läks aga kõik päris aeglaselt. Ma ei saanud teha mustrit, mida tahtsin, sest mul polnud kodus õiget värvi lõngu. Pidin valima teise mustri, otsustasin teha seda Kadrina oma. Peale seda tuli mul punane lõng vihist kerasse kerida, mis võttis ka oma aja. Kui ma aga kuduma sain, läks kõik juba päris-päris ruttu. Ma pole kunagi kudunud ühtegi kinnast nii kiiresti- kahe päevaga soonikust kuni laba lõpuni välja, ainult pöial puudu. Sain kohe päris õige tunde kätte, selline kudumissõltuvus tekkis.
          Nagu võib arvata, teise kindaga nii hästi ei läinud. Esmane hoog käis maha ja ma kudusin teist aegamisi ja tükati. Mõtlesin, et tahaks kindad kinkida oma kallile tädile, kellel oli sünnipäev tulemas septembri alguses. Kui ma kindaid selleks ajaks valmis ei saanud, hakkas asi veel rohkem venima. Mõnda aega seisis asi selle taga, et ei teadnud, kuidas pöidla kudumisega pihta hakata, muster ei tulnud välja. Oktoobri-vaheaaja alguseks sain siiski oskajate abiga kindad valmis ja tädi Kaiale üle antud. Niipaljukest siis nende saamisloost.
          Nüüd natuke pildimaterjali ka, kunstilist ja natuke vähem kunstilist. Ema ja õde olid jäädvustamisel abiks.

 

Novembrikuine 

Väljapoolt ja seespoolt